Miks just Iiah? Sest kui lõpuks, pärast aastaste pikkust mangumist, sain vanemate nõusolekul koera, oli ta sabatu. Tol ajal oli nimelt kombeks rottweileritelt sabad maha lõigata ja meie Barry polnud erand. Samuti oli ta üsna jäärapäine ja tollal 14-aastasel minul oli üsnagi raske endast kümmekond kilo raskemale koerale selgeks teha, kuhu me alati minema peame - nagu eesel kunagi, jäi ta aeg-ajalt seisma või otsustas liikuda.. tagurpidi.
Aastaid hiljem tuli meie majja Grey - peaaegu eeslisuurune ja suhtliselt sama värvi iiri hundikoer. Ma olin otsinud teda pikalt, ent lõpuks tegi saatus oma käigu - Saue naaberkülas Allikul sündis pesakond, Grey oli sealsetest kutsikatest viimane ning tema "vaatama" minek sai saatuslikuks. Grey suuruse tõttu võis teda eesliga segi ajada küll - nii saigi 2007. aastal registreeritud kennelnimi "Iiah's".
Hiljem lisandusid kennelisse pikakarvalised küülikutaksid - ent nendest võid juba lugeda takside lehel, teistest iiri hundikoertest aga nende lehel.
2016 täitsin oma ammuse unistuse musta värvi havanna koerakesest - rohkem saad tõust lugeda vastaval lehel.
Tasapisi olen täiendanud oma teadmisi ning saanud ka õiguse hinnata näitustel koeratõuge FCI rühmadest 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 - loetelu neist leiad siit. Olen Eesti Kennelliidu tähtajatu liige ja volinik, Eesti Iiri Hundikoerte ja Soti Hirvekoerte Tõuühingu asutajaliige, Pärnu Piirkondliku Koertekasvatajate Klubi liige, Eesti Euroopa ja Aasia Spitside Ühingu liige, Eesti Takside Tõuühingu aretustoimkonna liige.
Eesti Takside Tõuühingu aasta kasvataja arvestuses kuulus meile #3 koht 2015 aastal ning #1 koht 2016, 2017, 2018 ja 2019. aastal. Parimate arvestuses on ka meie koerad olnud kõrgetel kohtadel, täpsema info leiad iga koera lehel.
Kui tunned, et tahad neid vahvaid koeri rohkem tundma õppida, oled alati oodatud ühendust võtma kirjutades meile kirja -
Kristin Kerem, kennel Iiah's